Logi sisse Mobiil-ID abil
KALLIS MARI. KANNATA. SIND EI IIAL. EESTI LUGU, müük, kuulutus 83289110 - Kuldne Börs
Kõik kuulutused
Kõik rubriigid
Raamatud
Ilukirjandus (7583)
Rubriikide register
Rubriikide puu


VIITED














aripaev.ee


FACEBOOK


   

KALLIS MARI. KANNATA. SIND EI IIAL. EESTI LUGU


   
ID: 83289110, muudetud 10:47 13.02.2020
9 € (sisaldab km)
kasutatud

Autor(id): Ustav Mikelsaar, Kujundaja: Jüri Jegorov, Kirjastus: Eesti Päevaleht, Akadeemia, Linn: Tallinn, Aasta: 2009, LK: 526, Seisukord: kileümbrises ja kasutamata heas seisukorras raamat, Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega, Sisu: Esimesele maailmasõjale (1914–1918) ja Oktoobrirevolutsioonile järgnenud segaduses oli idee Eesti omariiklusest vaid üks palju­dest tulevikuvõimalustest. Ustav Mikelsaare triloogia kujutab seda pöördelist ajastut ühe noore mehe eneseleidmisloo võtmes.

Aastatel 1997–1999 ilmunud triloogia „Kallis Mari”, „Kannata” ja „Sind ei iial” pealkirjad viitavad rahvalaulule, mis algab sõnadega „Kallis Mari, kannata, sind ei iial unusta”. Just seda viisi kasutas legendi järgi Pjotr Tšaikovski oma kuuendas, „Pateetilises sümfoonias”. Vene ja Eesti suhted on ka üks romaanitriloogia kesktelg, kuid rahvaluule asemel on Mikelsaar kasutanud selle loomiseks autobiograafilist ja dokumentaalset materjali.

Reklaam


Teosed rajanevad professor Herbert Normanni päevikutel. Normann sündis Tartus trükkali pojana, õppis Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, vahepeal aga võttis sanitari ja velskrina osa Vabadussõjast. Sama elusaatuse on Mikelsaar andnud ka romaanide peategelasele Jaagup Vokile. Lisaks on kirjanik kasutanud teisigi dokumente ja uurimusi. Seeläbi kirjeldab ta asjatundlikult mitmeid ajaloolisi tegelasi ja sündmusi, nagu ka toonast miljööd. Ajastuomaseid detaile lisab Jaagupi ema harjumus lugeda ette ajalehti: nii saab lugeja teada toona rahva meeli ärevil hoidnud uudistest ja rindeteadetest, aga ka kõmulistest kuritegudest ja õnnetustest.

Sõda tagala vaatenurgast

Siiski omandab dokumentaalne aines romaanis alati teise tähenduse, kui see korrastatakse omaette terviklikuks looks. Triloogia algab ilmasõja eelõhtul ning jõuab läbi revolutsiooni, Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja välja aastasse 1921. Vahetuvad võimud ja isegi ajaarvamine – kord keeratakse kelli Vene, kord Saksa aja järgi. Selleks filtriks aga, mille läbi muutlikke aegu kujutatakse, on noor peategelane, kelle „maailm on segi pekstud”. Venemaa katastroof ajab tsaariajal üles kasvanud noorukit nutma. Sa­muti ei väsi ta esialgu oma rahvuslasest emale kordamast, et usk oma riiki „ajab surnudki hauas naerma”. Nii ei tule otsus Vabadussõtta minna Jaagupile sugugi kergelt. Ja klassikalist sõjasangarit temast ei saagi: Paju lahingust (1919) sõidab ta enne algust ära ja jääb edaspidi tööle haiglatesse.

Seega kujutatakse Vabadussõda tagala vaatenurgast. Enamgi veel, lahinguvälja asemel saab ülikool selleks lakmuspaberiks, mille abil peategelane jälgib ärevalt eri võimude vahetumist. Nagu Tartu kannab alguses Jurjevi, vahepeal Dorpati ja lõpuks Tartu nime, nii muudab Saksa okupatsioon (1918) Jurjevi keiserliku ülikooli Landesuniversität’iks, seejärel aga saab sellest rahvuslik eesti ülikool. Vene ülikooli sulgemine kujutab peategelasele ühtaegu traumat ja võimalust minevikust lahti öelda: vana hea tsaariaeg saab lõplikult otsa alles keiserliku universiteedi Venemaale evakueerimisega. Selle on kirjanik omakorda sidunud teatega tsaariperekonna tapmisest. Vähehaaval väsib Jaagupki uskumast õndsa tsaaririigi tagasitulekusse.

Ülikooli ümber koonduvad noore tudengi lootused ja hirmudki. Soov saada lugupeetud arstiks ja professoriks on lahutamatult seotud trükkali poja murega oma alaväärsuse pärast. Tähenduslikult tegelebki teos suures osas just Jaagupi nõnda kergelt haavuva hinge analüüsimisega. Ebakindluse tagant aga aimub ebalev enesemääratlus. Ühelt poolt on triloogias, kus kõneldakse saksa-vene-eesti segakeeles, keeleliste ja rahvuslike identiteetide kirevus enesestmõistetav. Teisalt aga viidatakse rahvuslikule alaväärsustundele. Enamgi veel, Jaagupi pideva häbitunde tingib nimelt soov sakslannast pruudile muljet avaldada. Korporatsiooni astumine ja sealne rebasestaatus aga võimendab alandatuse tunnet veelgi. Nõnda pakub triloogia huviväärset paralleeli A. H. Tam­msaare romaanile „Ma armastasin sakslast” (1935). Ent loole, mis jutustab suurest armastusest katastroofilisel ajal, antakse triloogia alguses kohe teinegi kir

KUULUTAJA
Vanaraamat
Saada kuulutajale e-mail
www.vanaraamat.ee
Tel. Näita numbrit
Tartumaa, Tartu haldusüksus, Riia 5, 51010
vanaraamat.jpg
TEGEVUSED
kopeeri viide

Seda lehte kaitseb reCAPTCHA ning kehtivad Google'i Privaatsuseeskirjad ja Teenusetingimused.
KALLIS MARI. KANNATA. SIND EI IIAL. EESTI LUGU



  1. 16 450.-

    Ford Tourneo Custom 2014

    Ford Tourneo Custom 2014

    114 kW 2.2

  2. 3690.-

    VW Touran 2004

    VW Touran 2004

    74 kW 1.9 TDI

  3. 2500.-

    KTM 690 SMC 2007

    KTM 690 SMC 2007

    6 kW

  4. 5700.-

    MB Vario 2006

    MB Vario 2006

    110 kW 4.2

  5. 235.-

    Oksjon Opel Combo 2006

    Opel Combo 2006

    66 kW 1.4

  6. 12 250.-

    Oksjon Hummer H3 2008

    Hummer H3 2008

    180 kW 3.7

  7. 2000.-

    Oksjon VW Golf 2002

    VW Golf 2002

    74 kW 1.9 TDI

  8. 1999.-

    Oksjon MB 609D 1991

    MB 609D 1991

    66 kW 4.0

  9. 31 900.-

    MB E 220 2017

    MB E 220 2017

    143 kW 2.0 R4


  Kontakt   |   Reklaam ja hinnakiri   |   Kasutustingimused   |   Privaatsuspoliitika   |   Tagasiside   |   Sisukaart   |   Abi   |   Hoiatus
Info ja kliendiabi: 620 8819 (E-N 9-17, R 9-15), e-mail: info@kuldnebors.ee   
KALLIS MARI. KANNATA. SIND EI IIAL. EESTI LUGU, müük, kuulutus 83289110 - Kuldne Börs
Copyright © auto24 AS