Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kullaturul toimuvad kummalised arengud

    Hiina, India ja Venemaa ostavad kulda kokkuFoto: epa

    Marc To Market kirjutab viimase aja huvitavatest arengutest kullaturul.

    Kulla hind on möödunud aasta lõpust püsinud sisuliselt muutumatuna, riigid nagu Hiina, India ja Venemaa ostavad kulda aga kokku. 
    Selgub, et Suurbritannia eksportis kulda Šveitsi, kus seda töödeldi ning seejärel edasi Hiinasse ja Indiasse saadeti. Venemaa jätkab kullavarude täiendamist isegi siis, kui riigi kõva valuuta reservid vähenevad.
    Šveitsi hiljuti avaldatud statistikast lähtudes selgub, et kulla kogus, mis Hiina saadeti, suurenes märtsis võrreldes veebruariga peaaegu kaks korda 46,4 tonnile. Samuti on kasvanud Šveitsi kullaeksport Indiasse viimase nelja kuu kõrgeimale tasemele. Teisalt langes märtsis kullaeksport Hong Kongi kolmandiku võrra.
    Kokku suurenes Šveitsi kullaeksport märtsis 65% võrra 223 tonnile. Tegu on viimase kahe aasta kõrgeima tasemega.
    Venemaa kullavarud on kasvanud
    Venemaa ostis märtsis 31,1 tonni kulda, mida on ligi kolm korda rohkem kui Venemaa tavaliselt on ostnud. Kulla ost langes küll mõnevõrra jaanuaris ja veebruaris, mistõttu võib arvata, et märtsi ostudega soovis Venemaa nii-öelda tasa teha.
    Venemaa kullavarud on märkimisväärselt kasvanud. Võrreldes 2009. aastaga on Venemaa kullavarusid suurendanud enam kui kaks korda, võrreldes 2005. aastaga aga suisa kolm korda. Venemaa kullavaru hinnatakse umbes 1200 tonnile. Kõige enam kulda on USAl (8100 tonni), Saksamaal (3400 tonni), Itaalial (2500 tonni) ja Prantsusmaal (2400 tonni). Venemaa kullavarud on viimasel paaril aastal märkimisväärselt kasvanud, samas kui reservid tervikuna on vähenenud.
    Kuld moodustab 15% Venemaa riiklikest kogureservidest. Suurtele tööstusriikide puhul on suured kullavarud  üsna tavalised. Ametlike andmete kohaselt moodustavad USA kullavarud kogureservidest umbes kolm neljandikku. Saksamaa puhul on sama näitaja 69%. Itaalia ja Prantsusmaa kullavarud on proportsionaalselt veidi väiksemad kui Saksamaa omad. Hiina puhul arvatakse kullavarusid kogureservidest moodustavat üksnes 1%, mida saab aga tõlgedada, et riigil on pigem väga suured reservid kui väga vähe kulda.
    Kui võrrelda Hiina ja Venemaa ametlikke kullavarusid, siis saab öelda, et Venemaal on 100 tonni kulda rohkem kui Hiinas. Samas tuleb arvestada, et Hiina Rahvapank ei avalda juba aastast 2009 oma ametlikke kullavarude kohta infot. Arvatakse, et võrreldes viimaste ametlike andmetega on Hiina oma kullavarusid pea kahekordistanud.
    Kuidas kuld eraisikutelt kätte saada?
    India kullavarud arvatakse olevat 558 tonni juures ehk 7% kogureservidest. Samuti arvatakse, et üle 20 tuhande tonni kulda kuulub eraisikutele ning suur osa ka Hindu templitele. India kullaimport moodustab peaaegu kolmandiku riigi kaubandusdefitsiidist. Riigi valitsus murrab praegu pead, kuidas võtta kasutusele suur hulk erasektorile kuuluvat kulda. Järgmisel kuul käiakse ilmselt välja idee, mis puudutab kulla hoiustamist pangas fikseeritud intressimääraga.
    Kullaturg on ilmselgelt liiga väike, et asendada paberraha. Mõned aastad tagasi ütles Hiina Rahvapanga ametnik, et Hiina peaks 2% oma välisvaluutavarudest investeerima kulda just nimelt kullaturu suuruse tõttu. Ainult Venemaa, kelle reservide mahud on vähenemas, tundub olevat paberrahast kõrvale kaldumas. Mõistagi on tegu pigem poliitilise sammuga kui majanduslikuga. 
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.