Rootsi valitsus lihvib maksutõusu plaani

Plaanis on muuta mitmeid maksusoodustusi, mida eelmine valitsus tegi tööhõive lisamiseks, ning tõsta energiamakse, millega sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus toimib risti vastupidi valijatele antud lubadustele.

Ent sarnaselt eelmisele valitsusele ei kiirusta ka Rootsi uue valitsuse rahandusminister Magdalena Andersson maksumuutustega jahutama kuumavat laenu- ja kinnisvaraturgu. Näiteks sel moel, et vähendada võimalust osa kodulaenu intressidest maksustatavast tulust maha arvata. Seda on Rootsile korduvalt soovitanud mitmed rahvusvahelised institutsioonid Euroopa Komisjonist viimati OECDni, mis avaldas Rootsi majandusest uue raporti sel esmaspäeval.

Rootsi rahandusministeeriumi majandusanalüüsi üksus on värskelt välja arvutanud, mis praegu üliodavatest intressimääradest kannustatud laenupidu valitsusele maksma läheks, kui laenuintressid jälle tõusma hakkavad. Aastaks 2019 võivad summad kahekordistuda 46,8 miljardile kroonile (5,03 miljardile eurole). See kitsendaks valitsuse võimalusi oma majandusplaanide elluviimisel ning oleks ühtlasi käest lastud võimalus kuumava kinnisvaraturu ohjeldamiseks. Elamute ja korterite hinnad kerkisid Rootsis veebruaris aasta baasil 11%, laenukasv oli 6,2%.

„Kui intressimäärad tõusevad, siis tähendab see muidugi intressisoodustuste osas valitsuse kulude kasvu,“ möönis Andersson agentuurile Bloomberg, kuid eitas samas, et valitsus selles osas midagi ette valmistamas on. „See oli viga, et siis midagi ei tehtud, kui varamaks kaotati. Too hetk oleks olnud kuldne võimalus.“

Läinud nädalal tuli valitsus välja oma maksuplaanidega, millest esimesed muudatused peaksid jõustuma juba augustist. Näiteks on kavas järk-järgult kaotada ettevõtjatele antud tulumaksusoodustused noorte tööle palkamisel. Leitakse, et see on liiga kulukas ja ebaefektiivne meede. Plaan on vähendada maksusoodustusi kodustelt remonditöödelt ja erinevate koduabiliste palkamiselt, mis omal ajal aitasid selle sektori varimajandusest n.ö päevavalgele tuua. Kriitikud viitavad, et just koduabitööd on lisaks noortele ka Rootsi arvukatele muulastele esimeseks võimaluseks tööturule sisenemiseks.

Kõrgema maksu alla läheb valitsuse kava järgi edaspidi ka säästmine investeerimiskontodel, mis on osutunud väga populaarseks ja arvatust tulusamakas. Bensiiniliiter kallineb 44 ööri võrra liitrist (umbes 4 senti) ja diislikütus 48 ööri võrra. Kas ka tulumaks tõuseb, see selgub sügisel. Valimiskampaanias lubatud pankade maksustamine lükkub edasi vähemalt 2017. aastasse, sest algselt plaanitud maksuvariant oli vastuolus ELi reeglitega.

Maksude tõstmisest on kavas rahastada mitmeid investeeringuid, sealhulgas uutesse üürimajadesse. Valitsus lubab, et 2016. aastast ehitatakse igal aastal vähemalt 150 000 uut elamispinda, riik kavatseb investeerida igal aastal 3,2 miljardit krooni.

Ning nagu viitab Magdalena Andersson, tuleb valitsusel startida positsioonilt, kus eelmiselt valitsuselt saadi päranduseks 80 miljardi krooni (8,6 miljardi euro) suurune puudujääk.

Lisavahendite saamiseks investeeringuteks tahab Rootsi valitsus ära muuta ka 90nendate aastate finantskrahhi järel kehtestatud karmi eelarveraamistiku, mis nõuab valitsuselt majandustsükli jooksul ülejäägis eelarvet. Selle tahab praegune valitsus asendada tasakaalus eelarve eesmärgiga.

Endise rahandusministri Anders Borgi sõnul jätaks taoline muutus valitsusele kriisiolukorras liiga vähe võimalusi majanduse ergutamiseks. „See on väga kahetsusväärne, see riskib tekitada olukorra, kus Rootsil on järgmises majanduslanguses liiga vähe manööverdamisruum,“ kommenteeris ta ajalehele Dagens Industri.  Borg on kriitiline ka tööjõumaksude tõstmise suhtes. „Need löövad eelkõige tööturule sisenevate noorte töökohtade pihta.“

OECD soovitab oma raportis Rootsil noorte tööturule sisenemist lihtsustada, muutes kogu süsteemi paindlikumaks ja vähendades erinevusi tähtajalise ja tähtajatu lepinguga töötajate õiguste vahel.

Rootsi keskpangal soovitab OECD aga agressiivset rahapoliitikat jätkata, kuni inflatsioonile on majanduses selgelt elu sisse saadud. Viimati oli inflatsioon Rootsis sihiks seatud 2% tasemel kolm aastat tagasi, langedes siis nulli ja miinusesse.

Deflatsiooni tõrjumiseks langetas Rootsi keskpank baasintressimäära läinud aasta oktoobris nulli ja tänavu veebruaris erakorralise sammuna miinusesse, käivitades ka võlakirjade tugiostud. Märtsist on repomäär -0.25%, mis on ajendanud näiteks SEB panka Rootsis juba suurklientidelt raha hoiule võtmise eest intressi küsima.

Rootsi kroon on viimase 12 kuuga olulisemate valuutade suhtes odavnenud üle 12%. Ent alates märtsist on analüütikud krooniprognoose juba tõstma hakanud. SEB valuutastrateeg Carl Hammer usub, et euro suhtes on kroon põhjast läbi. „Inflatsioon hakkab selle aasta jooksul toibuma, mis võimaldab keskpangal veidi oma kaitset tagasi tõmmata,“ ütles ta agentuurile Bloomberg.

Agentuuri küsitletud analüütikud prognoosivad selle aasta keskel Rootsi krooni ja euro kursiks 9,28 krooni eurost ja aasta lõpuks 9,13 krooni eurost.

Värskes ülevaates Rootsi majandusest prognoosib OECD tänavu 2,9% ja tuleval aastal 3% suurust majanduskasvu. Rootsi on neid väheseid riike, mille majanduskasv on taastunud kriisieelsel tasemel. Inflatsiooniprognoos in tänavu 0,5% ja tuleval aastal 1,5%, töötus vastavalt 7,5% ja 7,3%.