Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks kardab Eesti Pank võlga?

    Nasdaq Tallinna emitenditeenuste juht Kalle ViksFoto: Raul Mee

    Soovitus vältida mahukaid riiklikke taristuprojekte, et Eesti tööjõuturgu moonutustest säästa, on kurb ja äärmuslikult ühekülgne, kritiseerib Nasdaq Tallinna emitenditeenuste juht Kalle Viks Eesti Panka.

    See kõlab nagu suurimale reederfirmale antav soovitus uut reisilaeva mitte tellida, vältimaks ebasoovitavat mõju riigi maksebilansi tasakaalule. Või soovitus tiheasustusega aladel ühest korrusest kõrgemaid hooneid mitte ehitada, kuna kõrgematelt katustelt alla kukkuv lumi võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi.
    Niisugune ei ole kindlasti tervikpilt, mida peaksime riigi tasandil nägema (lugu on kirjutatud vastuseks Eesti Panga seisukohale, mis hoiatab riigivõlakirjade ohtlikkuse eest- toim). See on stagnatsioon, soov vältida arengut kaasnevate (kontrollitavate) riskide tõttu, soov tegutseda nii, et me mingil juhul oma haprana kujuteldavat hetketasakaalu ei kõigutaks. Paistab, et häid ideid pole ja positiivseid väljavaateid samuti mitte, jäänud on vaid arengut pärssivad ja mõtlemist halvavad hirmud.
    Tööjõuturg peab olema paindlik ning tööjõud liikuma sinna, kuhu liigub raha. Kui ehitussektoris nõudlus tööjõu järele kasvab, siis on täiesti normaalne, et selles sektoris kasvab ka palk ning seetõttu hakkab seal kasvama tööjõu pakkumine. Kui nõudlus saab täidetud, pidurdub ka sektori palgatõus. Kui taristuprojektid lõppevad ja vajadus töökäte järgi väheneb, liiguvad inimesed teistesse sektoritesse edasi (või tagasi). Planeeritud tegevused võimaldavad tööjõuturgu pehmemalt ja aeglasemalt ümber kujundada, muudatused pole järsud, ootamatud ega lühiajalised.
    Võimalikud suurprojektid pole ju aasta-paari teema ja ilmselt ei õnnestu kellelgi läbi viia kampaaniat „Ehitame Eesti 100. aastapäevaks 100% valmis“. Suured taristuprojektid on vähemalt 5-10 aasta teema ja mõistlik oleks neis rakendada näiteks praegu Soome vahet sõitvaid ehitajaid. See võimaldaks neil pikkadeks aastateks oma perede juurde tagasi tulla ning samas lisanduks kohalikke maksumaksjaid ja tarbijaid.
    Me ei saa riigina jääda ootama suuremat tööpuudust, et siis seda likvideerima asuda. Tööpuuduse kasv tähendab reeglina majanduslikke raskusi, mis tähendab omakorda suurenenud riskide tõttu kallimat laenuraha ja taas läheb osa rahast „kaotsi“. Kui osa rahast nagunii peab "kaotsi" minema, siis on mõistlikum „kaotada“ see siinsele tööjõuturule, et see raha inimeste kasvava elatustaseme ja tarbimise kasvu kaudu majandusse laiali valguks.
    Loomulikult oleks teoreetiliselt tore teostada tööjõumahukaid projekte suurema tööpuuduse perioodil, eriti kui maname endale silme ette pildi tuhandetest asjalikest tööinimestest, kes käed süles riigi taristuinvesteeringute programmi algust ootavad. Reaalses maailmas otsivad inimesed endale siiski pidevalt parimat võimalikku rakendust ning suurprojektide teostamiseks tulebki inimesed teistest sektoritest üles osta – seda olenemata sellest, kas projekte rahastatakse laenurahast või omavahenditest.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.